Lähtudes eesti keele õigekirjutuse põhimõttest teevad õpilased nii käsitsi
kirjutades kui ka elektroonsena harjutusi, milles õpivad-treenivad sõnade
õigesti kirjutamist. Et selle peatüki reeglid lähtuvad häälikute liikide
tundmisest, siis on eelduseks tähestiku tundmine ja häälikute liigitamine.
Häälikute tundmisega on seotud ka silbitamine, poolitamine ning i ja j-i
õigekiri, ka häälikuühendid, kaashäälikuühend oma eranditega ja helitu
hääliku sulghäälikust naabrid. Enne kontrolltööd tuleb kasuks veel
pühimõtete ülevaatamine (padlet-tahvlil kõik ühes kohas) ja töövihikust
kordava kontrolltöö läbitegemine, et töö süsteem oleks tuttav.
Vaadata saab ka (nii õpikus kui töövihikus) teistsuguseid tähestikke, esimesi
kirjalikke leide. Pikemate tekstide puhul sõnastavad õpilased ise olulise ja
täidavad ülesandeid, meelde jätmaks erinevaid tähestikke (ladina,
hieroglüüfidega, kiilkiri, kirillitsa tähestik).
Õpetaja on pannud teemade kaupa ülesandeid Padlet-tahvlile. Kui on
võimalik arvutiklassi kasutada, saabki igaüks selle avada ja oma stempos
reegleid ja näiteid uurida ning ülesandeid teha. Kui kellelgi on tempo
kiirem, saab talle kas või lisaülesandena anda ise harjutus koostada (n
LearningAppsis)
Harjutades ja ennast kontrollides omandavad õpilased eluks vajaliku
õigekirjaoskuse.